See pidi olema hilja oktoobris, kui mu suvega teenitud palk lõpuks oma otsa leidis. Ka Kaja oli laostunud ning me istusime vastu ööd rõdul, jälgisime räästast alla tilkuvat vihma ning katsusime arvutada, palju meil parajasti kahepeale raha võiks olla.
"Nelikümmend senti?" pakkusin mina.
"Äkki kuuskümmend..." mõtiskles Kaja vastu.
Kehitasime õlgu. Toas teadsime olevat juurvilju ja emadelt-vanaemadelt saadud hoidiseid ning ka peatne kojuminek terendas silme ees. Muretsemiseks polnud põhjust.
"Vabandust, tüdrukud," kõnetas meid järsku rõdu pimedast nurgast mehehääl ning kõndis koos omanikuga lähemale, et meie kõrval istet võtta, "ma olen praegu jube ebaviisakas, aga ma paratamatult kuulsin pealt, et teil on praegu kahepeale ainult paarkümmend senti! Kas ma äkki saan teid kuidagi rahaliselt toetada? Te ei pea üldse piinlikkust tundma, raha ikka käib käest kätte..."
"Oi issand, tõesti suur aitäh, aga pole vaja!" lükkasime pakkumise naerdes tagasi, "meil on kõik jumala hästi. Varsti läheme koju ja..."
"Ja meil on oksendamiseni kõrvitsat!" torkasin vahele, "no ikka tõesti väga-väga palju kõrvitsat..."
"No selge," soostus tüüp ja jäi kuidagi vaikseks, pärast aga hakkas oma suhteprobleemidest rääkima. Andsime nõu, mis me oskasime (leidis kah inimesed, kellelt küsida...) ja natukese aja pärast kadus noormees jälle ühikahämarustesse.
"Tead sa, kes see oli?" küsisin ühikaveteran Kajalt, kes majas elanud kordades kauem kui mina.
"Mhmhm," mõmises ta teed rüübates ning ütles tassi tagasi rõdupiirdele asetades nime.
Istusime mõnda aega vaikuses ja vahtisime öhe.
"Ahsa nuga," ütlesin siis pärast mõningast järelemõtlemist, "see on ju seesama tüüp, kes ühikakommuuni kirjutas, et talt varastati just 42 kilo kõrvitsat ära..."
Naersime pisarateni. Huvitav, kes küll tol õhtul kahtlusaluste nimekirja lisandusid :D
hahahahahahaha irvv
ReplyDeletesu blogi on megalahee! oleks üks küsimus ka, mis üldse selle postitusega kokku ei lähe. nimelt oled Rootsis lapsehoidja eks.. kuidas sinna said ja kuidas olek üldse on seal?
ReplyDeleteoi aitäh! jaa, vastab tõele :) tegin endale http://aupairworld.com/ kasutaja, täitsin üsna põhjalikult profiili ära ja hakkasin peredele taotlusi saatma. pärast mõningaid rejectioneid lõpuks näkkas ka, skaipisime paar korda ja nüüd olen siin. Olek... no lapsehoidjana peab arvestama, et üksi olemist on päris palju. Samas facebookis on ka hulganisti gruppe, kus au pairid omavahel tutvuda saavad ja kõik on seal väga sõbralikud. Ja Rootsi iseenesest on väga tsill koht ja siin on mõnus elada :) kui sul veel küsimusi on, võid kirjutada katarina.meri@gmail.com
Delete